Transkraniaalne magnetstimulatsioon (rTMS)

Depressioon: Kui traditsioonilised ravimeetodid, nagu ravimid või teraapia, ei ole andnud oodatud tulemusi, siis rTMS võiks olla lahendus, mis aitab tõhusalt ja valutult leevendada depressiooni sümptomeid.

Kuidas rTMS aitab depressiooni korral, eriti ravile raskesti alluvatel juhtudel?

Depressioon on üldpopulatsioonis üks levinuim ajutervise probleem. Selle mõju isiku heaolule ja toimetulekule on sageli kurnav ning laastav. Vaimse tervise spetsialistide jaoks on depressiooni ravimine sageli tõsine väljakutse ning tavapärased ravimeetodid nagu antidepressandid ja psühhoteraapia ei pruugi alati pakkuda piisavat leevendust. Sellisel juhul võib rTMS ehk transkraniaalne magnetstimulatsioon olla tõhus lahendus, sest ravimeetodi toime erineb oluliselt teistest klassikalistest lähenemistest, „rünnates“ probleemseid ajukeskuseid vahetult ning täpselt.

rTMS ja depressiooni neurobioloogia

Depressiooni korral esinevad funktsionaalsed muutused ajupiirkondades, mis on seotud meeleolu, emotsioonide ja otsuste tegemisega. Teadusuuringud on näidanud, et depressiooniga inimestel esineb vähenenud ajuaktiivsus neis piirkondades. rTMS abil on võimalik mõjutada vahetult nende sihtpiirkondade neuronaalset aktiivsust. Selle tulemusena ajutegevus tasakaalustub ja normaliseerub ning depressioonisümptomid vähenevad.

Millise mehhanismiga luuakse rTMS efektiivsus (ravile raskesti alluva) depressiooni ravis?

• Sihtmärgiks prefrontaalne ajukoor: Tavapärase rTMS depressiooniravi protokolli järgi mõjutatakse ravistimulatsioonidega vasaku prefrontaalse ajukoore aktiivsust. See piirkond on muuhulgas seotud meeleolu, emotsioonide regulatsiooni ja kognitiivsete funktsioonidega. Selles piirkonnas on depressiivse häirega patsientidel ajuaktiivsus sageli vähenenud, mistõttu stimuleerimine magnetimpulssidega võib aidata ergutada selle piirkonna tavapärast aktiivsust. rTMS stimuleerib ajurakke, mõjutades neuronite ehk närvirakkude erutuvust. Lisaks soodustab rTMS ajus neuroplastilisust, mis tähendab, et neuronid saavad uute ühenduste kaudu õppida ja kohanduda. See võib aidata parandada ajufunktsioone ja tugevdada positiivseid emotsioone.
• Ravimivaba lahendus: rTMS pakub depressiooniravis ravimivaba alternatiivi, mis võib aidata patsientidel vältida ravimeid ja nende kõrvaltoimeid, pakkudes samal ajal tõhusat sümptomite leevendust.
• Individuaalne kohandamine: Uuemad teadusuuringud viitavad, et depressiivsed häired on neurobioloogilises mõttes heterogeensed, see tähendab ajuaktiivsuse muutused varieeruvad indiviiditi sõltuvalt nende depressiooni alatüübist. Ravile eelnevalt on oluline võimalikult täpselt eristada milline neurobioloogiline alatüüp võiks just konkreetse patsiendi korral esineda ning rTMS võimaldab erinevatele alatüüpidele erinevaid lähenemisi. Näiteks on mõnikord vajalik mõnes ajupiirkonnas aktiivsust hoopis alandada, seda võimaldab rTMS tehnoloogia. rTMS ravi saab kohandada vastavalt patsiendi vajadustele – ravi sagedus, magnetimpulsside tugevus ja kuuri pikkus võivad varieeruda vastavalt patsiendi sümptomitele ja ajutegevuse muutustele. Seeläbi on võimalik saavutada maksimaalne efektiivsus.

Ravikuur

rTMS depressiooniravi protokoll koosneb tavaliselt 15–30 seansist, mida tehakse viiel päeval nädalas umbes 4–6 nädala jooksul. Tulemused võivad olla nähtavad juba mõne nädala pärast, kuigi täisefekt ilmneb sageli pärast kogu ravikuuri läbimist.

rTMS on uuenduslik ja tõhus ravimeetod, mis võib aidata depressiooni, eriti ravile raskesti alluva depressiooni, all kannatavaid patsiente. Kuivõrd see stimuleerib sihitud ajupiirkondi ilma invasiivsete protseduuride või ravimiteta, on rTMS suurepärane alternatiiv neile, kes otsivad tõhusat ja ohutut viisi oma ajutervise, sh vaimse tervise, parandamiseks.

ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire):

ATH on närvisüsteemi arengulise eripärana käsitletav ajutervise probleem, mida lisaks püsivatele arengulistele iseärasustele iseloomustab tähelepanuvõime juhtimise ja impulsikontrolli raskendatus ning püsimatus. rTMS võib olla kasulik ATH-ga patsientidele, aidates parandada keskendumisvõimet ja vähendada impulsiivset käitumist. Magnetväljade suunamine prefrontaalsesse ajukoorde aitab tasakaalustada aju aktiivsust, mis on ATH korral sageli häiritud.

ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire): Prefrontaalse ajukoore roll ATH-s

Prefrontaalne ajukoor mängib keskset rolli täidesaatvates funktsioonides, sealhulgas tähelepanu juhtimises, impulsside kontrollis ja otsuste tegemises. ATH-ga inimestel on sageli täheldatud vähenenud aktiivsust selles ajupiirkonnas, mis võib seletada nende raskusi tähelepanu säilitamisel, ülesannete täitmisel ja impulsiivse käitumise kontrollimisel. rTMS võimaldab suunata ajutalitluse mõjutamise just sellele ajupiirkonnale, et suurendada närvirakkude aktiivsust ja aidata kaasa aju optimaalsele toimimisele.

ATH ja komorbiidsus

Teadusuuringud ja igapäevane praktika viitavad selgelt, et ATH patsientidel esineb kõrgenenud haavatavus ka teiste psüühikahäirete koosesinemisele, sh depressiivne häire, ärevushäired, OKH, sõltuvushäired jt. rTMS võimaldab samaaegselt läheneda mitmetele probleemidele, iseäranis tõhusaks peetakse seda ATH ja depressiooni koosesinemisel.

Kuidas võib rTMS aidata ATH sümptomite korral?

1. Tähelepanuvõime parandamine: Prefrontaalse ajukoore stimuleerimine rTMS-i abil võib aidata tugevdada aju võimet keskenduda ja hoida tähelepanu. See on ATH puhul üks peamisi probleeme, sest häirega inimesed kalduvad kergesti tähelepanu kaotama ja neid häirib sageli ümbritsev keskkond.
2. Impulsikontrolli parandamine: ATH-ga inimestel on raskusi impulsiivsete mõtete ja tegevuste pidurdamisega. rTMS stimuleerib ajupiirkondi, mis aitavad reguleerida impulsiivset käitumist, vähendades nii ootamatut ja impulsiivset reageerimist ning aidates kaasa enesekontrolli parandamisele.
3. Täidesaatvate funktsioonide tugevdamine: Täidesaatvad funktsioonid, nagu planeerimine, organiseerimine ja ülesannete täitmine, on ATH-ga inimestel sageli häiritud. Prefrontaalse ajukoore stimuleerimine rTMS-i abil võib parandada nende kognitiivsete funktsioonide toimimist, aidates paremini ülesandeid planeerida ja neid järjepidevalt ellu viia.

Teadusuuringud TMS-i kasutamise kohta ATH ravis

1. Kliinilised uuringud: Mitmed uuringud on näidanud, et rTMS aitab parandada tähelepanuvõimet ja vähendada impulsiivsust ATH diagnoosiga täiskasvanutel.
2. Sümptomite leevenemine: Mitmed teadusuuringud on leidnud, et pärast rTMS-ravikuuri kogevad ATH-ga patsiendid märgatavat sümptomite leevendust, näiteks paremat keskendumisvõimet ja vähem impulsiivset käitumist.
3. Parem talutavus: Kuna rTMS on mitteinvasiivne ja ravimivaba ravivõimalus, pakub see alternatiivi neile, kellel tekitavad stimulandid või muud ravimid kõrvaltoimeid.
4. rTMS-i võib ka kombineerida koos ravimitega, et suurendada ravi tõhusust või vähendada ravimite annust. Kuigi mõnel patsiendil võib rTMS toimida iseseisva ravimeetodina, võib see teistel olla tõhusam koos ravimitega, pakkudes terviklikumat lähenemist ATH sümptomite juhtimiseks

rTMS aitab vähendada sõltuvusainete iha, stimuleerides aju premeerimissüsteeme. See muudab sõltuvusainete tarvitamise vähem ahvatlevaks, aidates inimestel paremini kontrollida oma harjumusi ja käitumist.

Sõltuvushäire on krooniline psüühikahäire, mille puhul inimene on tugevalt sõltuv ainest või käitumisest, nagu alkohol, narkootikumid, hasartmängud või muud sõltuvust tekitavad tegevused. Sõltuvushäire puhul on inimese aju premeerimissüsteem häiritud, mistõttu tekib tugev iha sõltuvust tekitava aine või tegevuse järele ning raskused impulsside kontrollimisel ja harjumuste muutmisel. Sõltuvus mõjutab negatiivselt inimese tervist, sotsiaalset elu ja igapäevaseid toiminguid, tekitades sageli korduvaid tagasilanguseid ja püsivaid probleeme ilma asjakohase ravita.

Kuidas rTMS võib aidata sõltuvushäirete korral?

Sõltuvushäired, nagu alkoholi, narkootikumide ja muude ainete kuritarvitamine, mõjutavad ajus premeerimissüsteeme, mis vastutavad naudingu, motivatsiooni ja iha tekitamise eest. rTMS on tõusnud potentsiaalseks uuenduslikuks ravivõimaluseks sõltuvushäirete puhul, kuna see võimaldab mõjutada aju premeerimissüsteeme, vähendades sõltuvusainete iha ja aidates kontrollida impulsiivset käitumist.

Sõltuvushäired ja aju premeerimissüsteemid

Sõltuvushäirete korral on aju premeerimissüsteemid, sealhulgas mesolimbiline-dopamiini-süsteem, sageli häiritud. Sõltuvusaine tarbimine stimuleerib ajus dopamiini vabanemist, mis tekitab lühiajalist naudingut ja rahulolu tunnet. Kuid pikemaajalisel kasutamisel muutuvad aju närvivõrgustikud, mis viib tugevnenud iha ja sõltuvuse tekkeni, samuti väheneb võime kontrollida käitumist ja otsuseid.

Kuidas TMS toimib sõltuvushäirete puhul?

• Prefrontaalse ajukoore stimuleerimine ja enesekontroll: rTMS on suunatud prefrontaalsele ajukoorele, mis vastutab täidesaatvate funktsioonide ja enesekontrolli eest. Sõltuvushäiretega inimestel on selle piirkonna aktiivsus sageli vähenenud, mis põhjustab raskusi impulsiivse käitumise ja sõltuvusainete iha kontrollimisel. Prefrontaalse ajukoore stimuleerimine TMS-i abil aitab taastada enesekontrolli, vähendades impulsiivsust ja iha sõltuvusaine järele.
• Premeerimissüsteemide mõjutamine: rTMS abil on võimalik mõjutada aju premeerimissüsteeme, eriti dopamiiniringet, mis on sõltuvuse keskne osa. Uuringud on näidanud, et rTMS võib vähendada sõltuvusainete põhjustatud dopamiini tõusu, muutes sõltuvusaine mõju vähem nauditavaks ja vähendades seeläbi iha. See aitab murda tsüklit, kus sõltuvusainet nähakse premeeriva ja nauditavana.
• Iha vähendamine: Mitmed kliinilised uuringud on näidanud, et rTMS võib vähendada sõltuvusainete iha, sealhulgas alkoholi, nikotiini ja narkootikumide puhul. Ravi käigus stimuleerib rTMS aju piirkondi, mis on seotud impulsiivse ja sõltuvuskäitumisega, aidates vähendada tugevat soovi ainet tarbida. See võib olla eriti kasulik sõltuvusravi varajases staadiumis, kui iha on kõige tugevam.
• Meeleolu ja emotsioonide tasakaalustamine: Kuna sõltuvushäired on sageli seotud meeleoluhäirete, nagu depressioon ja ärevus, kaasnemisega, võib rTMS aidata ka nende sümptomite leevendamisel. rTMS-i mõju ajupiirkondadele, mis reguleerivad meeleolu ja emotsioone, võib aidata kaasa üldisele emotsionaalsele tasakaalule, vähendades vajadust sõltuvusainete järele kui toimetulekuvahendi järele.

Teadusuuringud rTMS-i kohta sõltuvushäirete ravis

• Alkoholisõltuvus: Mitmed uuringud on näidanud, et rTMS võib olla efektiivne alkoholisõltuvuse ravis. Uuringutes on leitud, et prefrontaalse ajukoore stimuleerimine vähendab alkoholi iha ja tarbimist. Lisaks on viiteid, et rTMS võib aidata pikendada karskust ja vähendada retsidiivi riski.
• Nikotiinisõltuvus: rTMS on osutunud tõhusaks ka nikotiinisõltuvuse puhul. Uuringud näitavad, et TMS võib vähendada suitsetamisest tulenevat naudingut ja nikotiiniisu, seeläbi suurendades suitsetamisest loobumise edukust ja vähendades tagasilangemise tõenäosust.
• Kokaiinisõltuvus: Sarnaselt alkoholile ja nikotiinile, on uuringud näidanud, et rTMS-i abil on vähendatud kokaiini iha ja tarbimist.

Sõltuvushäirete puhul keskendutakse sageli aju premeerimissüsteemidele, mis on seotud naudingu ja iha tunnetega. rTMS aitab vähendada sõltuvusaine järele tekkivat iha, parandada enesekontrolli ja moduleerida premeerimissüsteeme, vähendades seeläbi sõltuvuskäitumist. Sõltuvushäirete puhul võib ravi olla suunatud konkreetse aine, näiteks alkoholi või narkootikumide tarvitamise vähendamisele, ning ravi sagedus ja kestus võivad erineda sõltuvalt individuaalsest seisundist​.

rTMS-i kombineerimine teiste ravimeetoditega

Kuigi rTMS võib olla efektiivne iseseisva ravimeetodina, kasutatakse seda sageli koos teiste teraapiavormidega, nagu kognitiivne käitumisteraapia ja ravimid. rTMS võib aidata vähendada iha ja stabiliseerida aju funktsioone bioloogilisel tasandil, samas kui psühhoteraapia keskendub käitumuslikele ja emotsionaalsetele muutustele. Kombineeritud ravi pakub terviklikumat ja kestvamat tulemust.

Mida oodata esimeselt visiidilt?

Esimene konsultatsioon rTMS-ravi alustamiseks on põhjalik ning keskendub patsiendi individuaalsete vajaduste ja terviseseisundi hindamisele.

Siin on peamised sammud, mida oodata:

1. Kliiniline hindamine: Konsultatsioon algab põhjaliku hindamisega, kus arst tutvub mh patsiendi terviseajaloo, sümptomite ning seniste ja käesolevalt kasutatavate ravimeetoditega. Põhjalik hindamine aitab kindlaks teha, kas rTMS on sobiv ravivõimalus, ning välistab võimalikke vastunäidustusi, näiteks metallimplantaatide olemasolu või krambihoogude risk.
2. Isikustatud raviplaan: Pärast esmast hindamist töötab arst välja isikustatud raviplaani. See sisaldab rTMS-i seansside sagedust ja kestust, samuti sihitud aju piirkondi, mida stimuleerida. Raviplaan on kohandatud vastavalt patsiendi sümptomitele ja vajadustele, et saavutada maksimaalne efektiivsus.
3. Eesmärkide seadmine: Arst ja patsient arutavad omavahel soovitud tulemusi ja realistlikke eesmärke, mis võivad varieeruda sõltuvalt sümptomite raskusastmest ja kestusest. rTMS on efektiivne eeskätt depressiivsete häirete ravis, kuid tulemused võivad olla erinevad sõltuvalt individuaalsetest teguritest.

Kuidas rTMS-seansid toimuvad?

rTMS-seansid on mitteinvasiivsed ja patsiendile suhteliselt mugavad. Siin on ülevaade, kuidas tüüpiline rTMS-ravi kulgeb:

1. Ravi kestus ja sagedus: 

rTMS-ravikuur koosneb tavaliselt 20–30 seansist, mis viiakse läbi viiel päeval nädalas 4–6 nädala jooksul. Iga seanss kestab ligikaudu 15 minutit, sõltuvalt individuaalsest raviprotokollist ja stimulatsiooni seadistustest. Esimene protseduur võtab tavapärasest kauem aega, selle käigus koostatakse täpsem individualiseeritud raviplaan.

2. Seansi protsess: 

Patsient istub mugavalt toolil ja rTMS-seadme juht-pool asetatakse vahetult peanahale, sihitud ajupiirkonna projektsioonikohale. Magnetimpulsid läbivad valutult kolju ja stimuleerivad peaaju koorekihtides närvirakkude aktiivsust. Patsient on kogu protseduuri vältel ärkvel ja selgel teadvusel. Protseduure läbi viiv spetsialist jälgib nii patsiendi heaolu kui seadmest tulenevaid näitajaid ning tagab, et ravi viiakse läbi mugavalt, ohutult ja täpselt.

3. Võimalikud kõrvaltoimed: 

rTMS on üldiselt hästi talutav, kuid mõnedel patsientidel võivad tekkida kerged kõrvaltoimed, nagu peavalu, ebamugavustunne ravi piirkonnas või lühiajaline pearinglus. Need sümptomid on tavaliselt kerged ja mööduvad kiiresti. Harva võib esineda tõsisemaid kõrvaltoimeid, nagu krambid, kuid need on äärmiselt haruldased. Ebamugavustunde tekkimisel protseduuri vältel (nt kerge valuaisting) tuleb sellest spetsialisti teavitada, kes vastavalt korrigeerib seadme stimulatsioonipooli paiknemist ning seadmest tulenevaid näitajaid.

4. Taastumine: 

Protseduuride järgselt ei ole vajalik planeerida erilist taastumisperioodi. Patsient võib koheselt naasta oma igapäevaste tegevuste juurde, sealhulgas sõidukijuhtimine ja tööülesannete täitmine, kuna rTMS ei nõua anesteesiat ega põhjusta kognitiivseid häireid.

Ravi tulemused: Millal ja mida oodata?

rTMS-i tulemuslik mõju koguneb järk-järgult ja tulemused võivad varieeruda sõltuvalt individuaalsest raviplaanist ja patsiendi seisundist:

1. Esimesed märgid: Enamik patsiente hakkavad tundma esimesi püsivamaid muutusi oma sümptomites ja enesetundes pärast 2–3 ravinädalat. See võib väljenduda meeleolu paranemises, ärevuse vähenemises või üldises heaolu suurenemises. Kuid mõned patsiendid võivad vajada pikemat aega, enne kui olulised muutused ilmnevad. Mõnele tunnusele/sümptomile võib täheldada lühiajalist positiivset mõju aga juba esimeste raviprotseduuride teostamise järgselt.
2. Maksimaalne mõju: Pärast kogu ravikuuri lõppu saavutavad enamik patsiente maksimaalse mõju.
3. Pikaajalised tulemused: rTMS-ravi tulemused võivad olla pikaajalised, kuid mõnel patsiendil võib olla vajalik nn jätkuravi, et säilitada saavutatud efekt. Jätkuravi seansid võivad olla vähem sagedased ja kohandatud vastavalt patsiendi vajadustele, tagamaks, et ravi mõju püsib.

Kokkuvõttes on rTMS tõhus ja ohutu ravimeetod, mis võib pakkuda leevendust patsientidele, kellele traditsioonilised ravimeetodid ei ole andnud soovitud tulemusi. Personaliseeritud lähenemine ja regulaarne seansside järjepidevus aitavad saavutada parimaid võimalikke tulemusi.

Ohutus

• rTMS ehk transkraniaalne magnetstimulatsioon on osutunud nii ohutuks kui ka tõhusaks ravivõimaluseks erinevate ajutervise probleemide, sh psüühikahäirete, ravis. Seda kinnitavad mitmed teadusuuringud ja kliinilised uuringud, mis toetavad rTMS-i kui usaldusväärset ravimeetodit.

rTMS on üks ohutumaid mitteinvasiivseid ravimeetodeid, mida kasutatakse psühhiaatrias. Kliinilised uuringud ja ulatuslikud kogemused on näidanud, et rTMS-ravi puhul on kõrvaltoimete risk madal.

• Puudub vajadus anesteesia järele: rTMS ei nõua üldanesteesiat, mis vähendab märkimisväärselt võimalikke tüsistusi.
• Kerged kõrvaltoimed: rTMS-i kõige levinumad kõrvaltoimed on ajutine peavalu ja kerge ebamugavustunne stimulatsioonipiirkonnas. Need sümptomid kaovad tavaliselt mõne tunni jooksul ja on kergesti talutavad.
• Positiivne mõju kognitiivsetele funktsioonidele: Erinevalt näiteks elekterkonvulsioonravist (EKR), mis võib põhjustada mäluhäireid, ei mõjuta rTMS negatiivselt kognitiivseid võimeid. Tegelikult on teadusuuringutes ja kliinilises praktikas täheldatud selge positiivne mõju kognitiivsetele funktsioonidele, eriti kui nende langus on seotud depressiooni või muu ravitava häire kliinilise pildiga. rTMS käigus aktiveeritakse ajupiirkondi, mis on seotud meeleolu ja kõrgemate kognitiivsete võimete regulatsiooniga.
• Harvaesinevad tõsised kõrvaltoimed: Väga harva on teatatud krampidest rTMS-i ajal, kuid nende esinemissagedus on äärmiselt madal ja võrreldav muude psühhiaatriliste ravimeetoditega.

rTMS vastunäidustused / Turvalisuse kontroll rTMS jaoks

• TMS-i ei saa kasutada, kui patsiendil on südamestimulaator või metalli ajus, näiteks õnnetuse või ajuoperatsiooni tõttu. Ligikaudu ühel patsiendil tuhande kohta võib stimulatsioon põhjustada krambihoo. Krambihoogude oht suureneb, kui patsient on alkoholi liigtarvitanud või kasutab teatud psühhiaatrilisi ravimeid. Seetõttu on oluline, et teavitaksite personali nendest asjaoludest. Enne stimulatsiooni tuleb eemaldada kõik metallist esemed kehast või riietelt (nt metallist ehted, needid, metallnööbid, krediitkaardid, kell jne).
• TMS on ohutu, kuid see võib põhjustada ajutist ebamugavust või peavalu. Magnetpool tekitab valju klõpsuvat heli, mistõttu võib kõrvatroppide kasutamine olla vajalik. Kui heli on liiga vali, andke sellest personalile kohe teada.

Tunnustatud terviseorganisatsioonide toetus rTMS-ile

rTMS (transkraniaalne magnetstimulatsioon) on saanud mitmete rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide tunnustuse ja heakskiidu tänu oma tõestatud tõhususele ning ohutusele erinevate psühhiaatriliste häirete ravis

• FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet): rTMS sai esmakordselt FDA heakskiidu 2008. aastal ravile allumatu depressiooni raviks. Hiljem on rTMS-i kasutusala laienenud ning FDA on heaks kiitnud selle kasutamise ka obsessiiv-kompulsiivse häire ja migreeni raviks. FDA toetab rTMS-i kasutamist juhtudel, kus traditsioonilised ravimeetodid ei ole andnud soovitud tulemusi​.

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO): Tunnustab rTMS-i osana uuenduslike neurostimulatsiooni tehnoloogiate valdkonnast, mida kasutatakse psüühiliste häirete ravis, toetades mitteinvasiivseid ja tõhusaid ravimeetodeid, mis võivad parandada vaimset tervist ülemaailmselt.
• Rahvusvahelised psühhiaatriaseltsid: Mitmed rahvusvahelised ja riiklikud psühhiaatrilised organisatsioonid, sealhulgas Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (APA), on koostanud juhendid, mis soovitavad rTMS-i ravile mittevastava depressiooni ja muude meeleoluhäirete korral. Need juhendid põhinevad ulatuslikel teadusuuringutel ja kliinilistel tõenditel, mis kinnitavad rTMS-i efektiivsust ja ohutust​

iTMS teenus viiakse läbi järgnevalt: esmalt toimub psühhiaatri vastuvõtt, seejärel rTMS esmane tehniline ettevalmistus ja protseduur, millele järgnevad vajalikud kordusprotseduurid vastavalt individuaalsele raviplaanile. rTMS-ravikuur koosneb tavaliselt 20–30 seansist, mis viiakse läbi viiel päeval nädalas 4–6 nädala jooksul. Iga seanss kestab ligikaudu 15-30 minutit, sõltuvalt individuaalsest raviprotokollist ja stimulatsiooni seadistustest.

• Psühhiaatri vastuvõtt iTMS või psühhiaatri esmane vastuvõtt 165 eurot
• rTMS esmane (tehniline ettevalmistus + protseduur) 65 eurot
• Protseduur 3-15 min 30 eurot
• Protseduur 15-30 min 60 eurot