Muusika on alati kuulunud mu ellu – kooli ajal laulsin ja tantsisin mitmes erinevas huviringis ning loogilise jätkuna jõudsin G. Otsa nimelisse muusikakooli, mille lõpetasin pop-jazz laulu erialal. Laulsin bändis ja mitmes erinevas projektis, kuni jõudsin muusikateraapiani. Tallinna Ülikoolis avati kunstiteraapiate eriala (mille alla ka muusikateraapia kuulub) aastal 2007. Astusin bakalaureuse õppesse ja seejärel magistrantuuri ning siiani minu huvi muusikateraapia vastu aina kasvab! Vibroakustiline teraapia jõudis minu ellu muusikateraapia õpingute ajal juba üle 10 aasta tagasi ja sel teemal kirjutasin ka oma magistritöö.
Muusika ja selle komponendid mõjutavad meie igapäevaelu ja tervist mitmel erineval moel ning usun, et selle kogumõju me tervikuna ei suudagi hoomata. Küll aga on ilmselt enamus meist teadvustanud mõne muusikapala uinutavat või ergastavat efekti ning kogenud, kuidas mõni pala viib fantaasiamaailma või hoopis rännakule mälestustesse. Ka erinevatel muusikaelementidel on võime meid mõjutada – nii rütmil, heli sagedusel, tämbril, kui teistel struktuuriosadel.
Leian, et me kõik vajame aegajalt “häälestamist” ja alati ei ole vaja oodata hetkeni, mil haigus meid maha murrab. Tule juba varem, kui tunned ärevust, apaatiat, väsimust, stressi või muud ebakõla oma tervislikus seisundis, kui oled üle elanud midagi emotsionaalselt kurnavat või taastumas haigusest.
Tänaseks olen töötanud juba üle 8 aasta psühhiaatriahaiglas ning “vibrovoodist” on saanud minu igapäevane töövahend ja suur abimees. Minu juurde on jõudnud nii 5-aastased kui ka 95-aastased abivajajad väga erinevate füüsiliste, emotsionaalsete ja vaimsete probleemidega. Usun, et kui leiame ühise keele, siis leiame igaühele sobiva lahenduse.
Töökeeled: eesti, inglise, vene